Eestlased ostsid Proeksperdi välja

21 aastat tegutsenud ettevõtte ainsad omanikud on nüüd selle asutajad Raivo Vilu, Vambola Kotkas ja Andrus Suitsu ning üle 10 aasta ettevõttes töötanud Andrus Kuus ja Marko Sverdlik.

Danfossile kuulus 75,2% ettevõtte aktsiaist, ülejäänu jagunes viie eestlaste vahel mitte võrdsetes osades, suurim osalus oli Kotkal, kes on ka pärast eilset tehingut suurim aktsionär. Tehingu väärtust osapooled ei avalda, kuid ostjad pidid lisaks oma kapitalile võtma ka laenu. Kellelt laenu saadi, on konfidentsiaalne.

Töötajad tahtsid ettevõtet omale

Kuigi tehingust olid huvitatud mõlemad osapooled, tegid esimese sammu eestlased. 1993. aastal Eesti programmeerijate asutatud Proeksperdi enamusosalus läks taanlastele 2003. aastal ja sellest ajast saadik on unistatud, et firma muutuks taas oma töötajate ettevõtteks. „Kui 2003. aastal said käed Danfossiga löödud, siis ei mõeldud, et see abielu jääb sellisena igavesti kestma,“ ütles tegevjuht Marko Sverdlik.

Proeksperdi analüütik Andrus Kuus lisas, et juba ettevõtte loomisel oli mõeldud, et programmeerijad loovad endale koha, kus töötada. „See kultuur on edasi kandunud läbi aastate ja selle kümne aasta jooksul, mil Danfoss on olnud suurosanik, ei ole me saanud seda osa oma filosoofiast väga rakendada. See on üks kõige positiivsem tulem minu jaoks,“ märkis Kuus.

Sverdliku sõnul oli tehingul kaks peamist eesmärki. Esiteks täita unistus ja tuua Proekspert tagasi oma töötajate omandusse, sest see annab võimalusi lisaks praegusele viiele omanikule ka teisi töötajaid omanikeringi kaasata. Teiseks saab nüüd Proekspert paremini arendada seda osa ärist, mis jäi Danfossi fookusest väljapoole.

Poolteist aastat läbirääkimisi

Läbirääkimistega alustati 2013. aasta oktoobris ja omanike sõnul kulgesid need üsna raskelt, sest osapoolte ootused olid väga erinevad. Mullu detsembriski oli veel küsitav, kas tehing üldse toimub. „Kuna me väga palju ettevõtteid oma elus ostnud ja müünud ei ole, siis need läbirääkimised kindlasti lihtsamate killast ei olnud. Oli hetki, kus vaatasime, et ei ole kummaltki poolelt võimalik kuhugi keskplatsile kokku tulla. Samas vaheldusid need selliste positiivsete ja energiat andvate kokkulepetega, et see saab toimuma,“ kirjeldas Sverdlik.

Omanikud kinnitasid, et pärast tehingut ettevõtte igapäevaelus töötajate ja klientide jaoks midagi ei muutu. Küll aga võivad töötajad rõõmustada, sest nüüd on neil võimalus ettevõttes osalus saada. „Kui oleme oma töötajatega koos istunud ja unistanud, siis ilma meie suunamiseta on tulnud nende seast samuti ettepanek, et see võiks olla meie endi ettevõte,“ lausus Sverdlik.

Viie omaniku sõnul ei too omanike staatuse muutumine senisest suuremaid väljakutseid, sest varemgi tehti otsuseid isekeskis ja Danfoss igapäevaselt ei sekkunud. „Enne oli ju periood, kus olime ka omanikud. Alustasime lihtsalt seitsmest tarkvaraarendajast ja siis oli palju raskem,“ meenutas tarkvaraarhitekt Vambola Kotkas. „Praegu on meil paigas kogu tööprotsess ja tekkinud head suhted, seetõttu ma ei usu, et väljakutsed oluliselt suurenevad,“ lisas ta.

Mure tööjõu pärast

Sverdliku sõnul on väljakutsed firmale üldisemalt olemas, eelkõige valmistab raskusi pädeva tööjõu leidmine. „Siin me ei räägi ainult spetsialistidest ja inseneridest, vaid ka rahvusvahelise äriarenduse või müügikogemuse kompetentsiga inimese leidmisest. Siiamaani ei ole meil õnnestunud leida selliseid inimesi, kes oleks võimelised ka välisturgudel meile oluliste potentsiaalsete klientidega edukalt koostöölepinguid sõlmima,“ rääkis tegevjuht. 

Omanike hinnangul on nad nüüd Eesti kapitalil oleva ettevõttena kindlasti atraktiivsem tööandja. Lisaks on kavas otsida tööjõudu välismaalt, seda on praeguseks ka juba tehtud.

2013. aastal oli Proeksperdis keskmine palk 2165 eurot ja seda taset suudavad omanikud enda sõnutsi kindlasti hoida. Samas tõdes Sverdlik, et IT-sektoris kõrge palk enam mingist hetkest ei motiveeri. „Siis tulebki mängu keskkond, kus sa töötad, need inimesed, kellega sa koos töötad, kuidas sinusse suhtutakse, mida sa sisuliselt saad iga päev teha. Sellele me panustame,“ ütles ta.

Kuus lisas, et Proeksperdi eelis on see, et nende projektide portfell on väga mitmekesine. Töötajatel on võimalus liikuda ühest meeskonnast teise, teha teist laadi projekte ja olla erinevates rollides. Nõukogu liige Raivo Vilu märkis, et paraku on ka sel omad ohud. „See ei ole ilma hädadeta strateegia selles mõttes, et kui profiilid lähevad liiga laiaks, on oht, et professionaalsus võib kaduda, aga kui suuta tasakaalus hoida profiili laiust ja professionaalsust, siis on huvitav võimalus,“ sõnas ta.

Eelmine aasta tõi rekordi

Proekspert tegi eelmisel aastal rekordkäibe, mis ületas 7 miljoni euro piiri. Kasumit teenis ettevõte üle ühe miljoni euro. Omanikud on tulemustega rahul, eriti olukorras, kus pärast majandussurutist aastatel 2008–2009 ei ole neil olnud kerged aastad. Sverdliku sõnul ei ole osal klientidest äri käima läinud ja mõningatel sihtturgudel on majanduses paigalseis. Samuti on mitu potentsiaalset ja praegust klienti lükanud ebakindluse tõttu investeeringuid edasi.

Sel aastal nähakse kasvu kõigil ärisuundadel ja turgudel, peamiselt Eestis, Soomes ja Taanis. Ka senine omanik Danfoss jääb ettevõttele üheks suurkliendiks. Proeksperdi klientide seas on ka Microsoft, TeliaSonera Finland, Eesti Telekom, Danske Bank, Swedbank ja mitmed Eesti valitsusasutused.